Jutulinnu käsitöö-blogi

Neljapäeva õhtul istusin kodus ja no mitte mingit tahtmist ei olnud järjekordsete kinnastega alustada (jaa-jaaa, ma tean, ma peaks, jõulud tulemas ja värki).
Nii ma siis küsisingi emalt tolle rohelise kašmiirlõnga ja hakkasin omaette Saalomoni sõlme õppima ja kolmnurkse õlasalli õpetust otsides tegutsema. Ja hakkama sain.
Laupäeva õhtul, kümme minutit enne seitset, kui esimesed külalised juba kohale jõudsid, sain ma venna abiga viimased narmad sallile külge ja siis vastvalminud õlasalli kingikotti lambavillaste susside katteks visata. See oli tõeline kiirusrekord ja ma pole vist siiani nii jubedalt ajaga võidu jooksnud, kui selle salliga. Isegi bemmikinnastega ei olnud nii kiire.
Pilti mul veel kahjuks ei ole, pean laskma kas vennal kodus teha või ise detsembris võimaluse leidma. Aga küllap saab ehk pildigi. Ehk lisan ka selle pildi, mis vend endast, minust ja Allarist joonistas, selline vahva šarsi moodi joonistus tuli.
Aga sellest siis, kui pildid olemas, detsembris.

Tol samal sünnipäeval sai ka kudumismasina raskeim osa ülemisele korrusele vinnatud, järgmine kord koju minnes saab selle ehk üles panna ja siis tuleb juba õppima hakata.
Leidsin ajakirjast "Käsitöö" täiusliku kampsuni - Muhu kirjadega ja õpetuse juures oli kirjas, et kui käsitsi kampsunit kududa ei viitsi, kõige selle vikeldamise ja "kananahaga", siis võib selle ka masinal valmis vuristada, tähtis on siis ääred ilusaks heegeldada ja pärast tikkimisega vaeva näha.

Hetkel on käsil projekt oma SBK instruktoritele sinimustvalged kindad kududa. Mina kaks paari ja Merca kaks paari. Mul on esimestel valge osa kootud, ühel isegi pool musta. Tuleb varrastele tuld anda. Edu meile :)
Küllap saab ehk pilte ka neist, peab saama, sest need kaovad mul silme eest kiirelt, neid instruktoreid me vaevalt pärast kursuse lõppu enam näeme.

• 
• 
• 
• 
•